Filmimuusika top30 (#10-1)

10. The Hunchback of Notre Dame - Hellfire
Disney on käinud maha pika maa Bambi ema suremisest kuni... selleni. "Jumalaema kiriku kellalööja" kvalifitseerub minu teada endiselt lastefilmiks, niisiis on käesolev lugu, kus põhikurjam laulab ihast ja põrgutulest, kuidagi eriti kohatu isegi Ameerika standardite järgi. Laul ise on muidugi väga hea (ja sünge).


9. Companeros - Vamos a matar, compañeros
"Companeros" on vähemtuntud vestern kui Sergio Leone suurteosed, aga minu arvates sama hea ja kvaliteetne. Ning käesolev tunnusmuusika - Morricone sulest loomulikult - on eriliselt meeldejääv. Sombreeros! Pistoljeeros! Kompanjeeros! Jee!


8. The 13th Warrior - Old Bagdad
Kui selle filmi muid aspekte ei kiideta (mina kiidan!), siis helitausta küll. Võimsat ja eepilist teemalugu on teose jooksul kuulda mitmes versioonis; see on minu arvates neist parim.


7. Star Wars Episode IV - Binary Sunset
See lühike stseen koos muusikaga on paljude hinnangul kõige õnnestunumad pool minutit "Star Wars"'i filmides ning üleüldse üks võimsamaid stseene kogu kinokunsti ajaloos. Mina vastu ei vaidle.


6. The Godfather - Speak Softly Love
Kusagilt YouTube'i kommentaariumist klappisin ma kokku idee seda lugu kuulates parima võimaliku elamuse saavutamiseks. Mitte üllatavalt on tarvis klaverisaali mõnes uhkes vanas häärberis, ning vihmasabinat akna taga. Soovitan proovida.


5. Jurassic Park - Theme
See on niisamagi reibas ja kõlav üdini John Williams'ilik sümfoonia, aga koostöös "Jurassic Park"'i filmi läbiva emotsiooniga, milleks on lapselik vaimustus dinosaurusi täis palmisaarest, on efekt täiesti ebamaine. Kui päriselt loodaks sauruste park, siis peale selle muusikapala poleks projektile muud reklaami vajagi.


4. The Good, the Bad and the Ugly - Ecstasy of Gold
Laialt tuntud kui kõige eepilisem filmilugu üldse. Ja kurat, mina seda väidet ümber ei lükka. Nagu Stephen King armastab öelda, on see film suurelt ekraanilt vaadatuna täpselt sama eepiline kui "Spartacus" või misiganes. Minul ajab isegi läbi koduse arvutustehnika ihukarvad püsti.


3. Star Wars Episode II - Across the Stars
Kuna nimekirja lõpp ligineb, siis pole imestada, et need kõige-kõigemad välja ujuvad. See on edetabeli Kõige Ilusam Lugu. On see uuem "Tähesõdade" triloogia, mis ta on, aga muusika kvaliteet küll ainult kerkis. Antud pala on filmi n.ö. "armuteema" ja sellena imehästi töötav. Tekitab tahtmise üle paljude aastate Natalie Portman jälle desktop'i kaunistama panna.


2. Terminator 2 - Theme
See, kallid sõbrad, on funeral doom. Kui see lugu omal ajal Skepticismi ei mõjutanud, siis olen mina küll puhta kurt. Igatahes, kui asjatundmatud minult küsivad, mis funeral doom on, siis toon ma võrdluseks selle loo, ja soovitan kitarrid juurde mõelda.


1. Conan the Barbarian - Anvil of Crom
Mul on selles mõttes hea mugav, et lemmikfilm ja lemmik-soundtrack langevad kokku. Filmi sisu ei pruugi Robert E. Howardi kirjutatuga otseselt ühtida, aga Basil Poledourise jõuline, kurb, ürgpaganlik muusika sobib sajaprotsendiliselt. Tegelikult oleks ma võinud iga pala heliribalt siia panna, aga käesolev intro on kuidagi eriti südamelähedane. YouTube'is polnud kahjuks üleval filmi algusstseeni, kus selle loo ja tiitrite taustal Conani isa hämaras muinasaegses sepikojas mõõka taob. Too stseen on omal moel tõeliselt orgastiline kogemus, kõditades peaaegu igaühes meist peituvat Aaria barbarihinge, mida ka Howard oma juttudes ülistas. No, ja kokkuvõtvalt ütleksin ma, et kogu "Conan"'i muusika on kohati rohkem metal kui... metal. Mõelge selle väite üle.



Niipalju siis filmimuusikast. Peaaegu kindlasti jätsin ma midagi olulist mainimata; võite mind kommentaariumis selle eest vihata nii palju kui kulub.