Cosmos Laguna - Karma Cleaner

Täna tahan ma teile jutustada ka - ja ma luban, et see ei saa traditsiooniks - millestki ebametalsest. Nimelt pistis kodanik Trash, kes on meie liiduvabariigis juba teatava staatuse omandanud seoses tema tänuväärse tööga nišimuusika populariseerimise alal, mulle pihku ühe tema enda välja antud plaadi ning tahtis, et ma sellest kirjutaksin, sest ma olen ju teada-tuntud electronicafänn. Hea küll, ma tunnistan ausalt ja uhkusega, et oman üsna kitsast muusikamaitset, kuhu vaibakloppimine - ametlik termin kõige elektroonilise kohta, mis pole ambient - harva sisse mahub. Aga keegi ei või öelda, et ma Cosmos Laguna'le ausat võimalust ei andnud ning et ma seda pärast kahetsenuks.

Uhh... vajutage mõnele allpool olevale lingile, et teada saada, kuidas "Karma Cleaner" kõlab, sest mina seda küll kirjeldada ei oska (kõik, mida ma elektroonilise muusika žanrideks jaotumisest tean, pärineb Ishkuri saidilt (ja ma ei tea ikka midagi :))). Seda ütlen ma küll, et konformistlikke helisid siit ei kuule ning - Jumal tänatud! - normaalsusest on asi kaugel. Osad lood on täitsa meloodilised ja kummaliselt rahustavad, ehkki see on pigem niisugune rahu, mis valdab surnuks külmuvat inimest, ning teised lood on jälle sellist sorti agressiivsete biidivalangutega, mis tähelepanu nõudes sinu ees hüppavad ning kätega vehivad, et vahepeal ära joosta ja siis jälle röökides tagasi tulla. Igal juhul võib Cosmos Lagunat nimetada atmosfäärimuusikaks ja enamik palasid on tripid läbi ulmeliste maastike, kus füüsikaseadused on leebemad ning kus tõenäosus kohata lumeinimeselt suhu võtvat Elvist on võikalt suur.

Tegelikult on lugude varieeruvus "Karma Cleaner"'is natuke liiga suur ning kõlalised üleminekud liiga järsud. Mina oleks lood teises järjekorras plaadile pannud ja juba seeläbi ühtsema muusikaelamuse tekitanud. Lisaks on paar pala (eriti "Please Don't Kill Me") minu kõrvale ülemäära veidrad ja robustsed - sobilikud ehk eraldi albumil välja anda koos muu ekstreemsema kraamiga, kui bändil seda plaanis teha on, kuid oma praeguses seisus natuke üldmuljet rikkuvad. Teine asi, mis mind segab, on vokaali puudumine. Jah, ma saan aru, sedasorti electronica ongi eeskätt instrumentaalne, kuid funeral doomi kuulajana võin ma öelda, et strateegilistesse kohtadesse paigutatud vokaal võib ülejäänud muusikat tohutult võimendada. Ning mida veidram laul/häälitsemine, seda parem (kui jutt juba matusemuusikale läks, siis Skepticismi kasutatud spontaanne deemonlik itsitamine on heaks näiteks - konkreetse laulu nimi ei tule praegu kahjuks meelde). Igal juhul arvan ma, et katsetamine poleks üldse halb idee.

Aga isegi oma praegusel kujul - hüpliku stiiliga ning puhtinstrumentaalsena - on "Karma Cleaner" ikkagi hea kuulamine. Kuna tegu on, nagu öeldud, atmosfäärimuusikaga, siis on oluline enne kõrvaklappide pähepanekut õige situatsiooni olemasolu kontrollida (minul oli selleks kosmoseteemaline arvutimäng "Galactic Civilizations", mille jaburad tulnukanäod ning psühhedeelilise kujuga tähelaevad albumi veidrate helidega väga hästi kokku sobisid). Muusikaga sobib hästi kokku ka plaadikujundus, eriti kaanepilt, mida te selle postituse alguses loodetavasti näete ning mis sisaldab keskaegset surmatantsustseeni koos ringitšillivate luukeredega. Näe, endalegi märkamatult suutsin ühes lõigus jõuda kosmosest keskajani - ja just niisugune Cosmos Laguna muusika ongi. Kontseptsioon on olemas - nüüd vaja vaid eksperimenteerida, lihvida ja veel kord eksperimenteerida.

Paremad lood: Underwaterwar, Memory Begins, boonuslugu

6/10


MySpace, Facebook, SoundClick